Eestikad Jõgevamaal Palal

EMV tavarada poolitab orienteerumishooaja kaheks: esimesse poolde jääb ettevalmistus ja lootus heaks sportlikuks tulemuseks (eestikate medaliks), teise poolde aga vaikne rahunemine ning olemasoleva olukorraga leppimine.

Enne eilset tavarada mul EMV medalit polnud. Muidugi pole oluline mitte medal, vaid hea tulemus oma klassis, milleks on esikolmikukoht täiesti piisav.  Meil on lahe võistlusklass, kus võrdseid tegijaid sünniaastaga 1960 terve rida.

Eelinfo järgi ei olnud Pala-Linnumäe maastikult oodata midagi lihtsat, ei füüsiliselt ega tehniliselt. Võsaraiumine pole minu tugevaim külg, eriti reljeefsel maastikul. Oli oodata Käärikut, ehkki leebemas vormis.

Tegelikkuses polnudki asi väga hull. Joosta sai omajagu, ka teedel, kuid ei puudunud ka tahtejõuetapid raskematel maastikuosadel. Tehniliselt oli väga huvitav orienteerumine, kus enesekindlus ja kontsentratsioon olid võtmesõnad. Jälle, nagu kümnetel varasematel kordadel.

Tavarada

Starti läksin rahulikult ja esimese etapi lahendasin samuti kenasti. Kahjuks mitte lõpuni, sest teeraja ots jäi ebaselgeks. Fikseerisin selle küll ära, kuid lasin end siiski häirida teistest jooksjatest ja põrutasin üle. Ei saanud veast ka ettetulnud ebamäärasel teel aru ja panin sellestki üle. Viga 4 minutit ja väga kehv algus oli tõsiasi.

Ka järgmise 4 punktiga tuli igasuguseid vigu, kaotust selle hetke liidrile Andres Talverile oli kogunenud juba 7,5 minutit.

Edasi läks enam-vähem. Etapi 9-10 otsustasin minna piki raba serva, mööda helerohelist metsa. Kahjuks oli võsa raiutud kuni sooni ja ka soos. Kaart ei kajastanud siin olukorda piisavalt hästi. Liikumine oli väga aeglane, kaotust tuli üle minuti võrreldes ümberjooksuga mööda põhjapoolset teed.

Koht tuli kehvapoolne ehk 9. Tiit Tali võitis jälle, klubikaaslane Kari Lehto oli teine.

Tulemused

Ööbisime Kadrina mõisas, mille taastamisega oli üks kohalik pere juba pikemat aega tegelenud. Majutuskohas oli ka väike SPA, kus 3 erinevat sauna, mullivann ja tünnisaun. Mullivann oli jahe, tünnisaun aga liiga kuum. Süüa sai hästi, magada oli samuti mõnus.

Peipsi järve, mis jäi 2,5 km kaugusele, külastasime Matiga hommikul, autoga.


Noorte-veteranide teade

See oli niisiis viimane võimalus sellel aastal EMV medalit saada. Pikale rajale ma ilmselt ei lähe, sest panin end kirja SEB Tallinna maratonile. Ükskord peab proovima ka sügisel maratoni joosta, pole vähematki aimu, milline vorm on hooaja II poolel. Muidugi peab ka maratoniks ette valmistama, eelkõige tahaks natuke kergemaks saada ja paar pikka jooksuotsa teha.

Kuid nüüd teatest.

Jooksin esimeses vahetuses paljude kiirete ja tugevate konkurentidega. Esimene punkt oli kohe hajutus, minul põhiliselt teejooks. Sain kokku Taliga, kes meelitas mind koos Arnicasega teises punktis veale. Nägin, et neil oli suund natuke vale, kuid lasin end kaasa tõmmata. Ja nemad tegid samuti viga.

KP3 oli justkui lihtne, kuid kuidagi ei saanud lohule pihta. Sinna läks kaks minutit.

Etapil 5-6 ei suutnud end otsustavalt tee peale keerata ja ragistasin pikalt oksarägas. Suurem jama oli KP10-ga, kus liikusin punktiaugu ümber 10-20m raadiuses. Mida aga polnud, oli kaardil olev kivi ja punktiauk. Tõmblesime seal koos Antti Roosega, Priit Överus sai punktile otse pihta, punktivõtul köhatas ja oligi läinud. Ainult suur rong Toomas Masti jt-ga näitasid punktiaugu ära. See oli täpselt 10m kaugusel...

Lõpus oli jama väljajooksuga KP11-st (52). Raiesmikule tagasi ei tahtnud minna, kuid ka läbimurre lagedale põhjas oli takistatud hiigelsuure tuulemurruga. Pidin tegima suure ringi. Lõunapoolsetes hajutustes oli punktivõtt kiirem ja väljajooksul sai kasutada teid.

Lõpus tegin koos Priiduga väikese lisahaagi KP13-s, kuid ajakadu polnud seal suur.

Enne KP11 olin 3., kuid finišis 6., kaotusega Tiit Talile 5 minutit.

Pilt: Plaks ja paremkäsi ... vahetus (autor A.Talver)

II vahetuses tegi Mati Preitof väga hea jooksu ja tõstis meid kolmandaks, suure eduga järgnevate ees. Viimases vahetuses olid rivis jällegi kõvemad mehed, kusjuures Kari Lehto suutis vahet Ilvesega (Priit Pääslasega) isegi paarkümmend sekundit vähendada. Kuid kolmandast kohast seekord rohkemat ei tulnud.

Olime väga rahul, sest kõik eespool olevad mehed (va Tiit Tali) olid nooremad ja tugevamad.

Tulemused

Kirju nädalavahetus

Kõige olulisem sündmus oli muidugi rogaini MM Lõuna-Dakotas, Black Hill'i küngastel. Meilt osales mitu medalivõimelist tiimi, eesotsas maailmameistrite Silver ja Rain Eensaarega, kes seekord jooksid koos MMi hõbeda ja EMi kulla Timmo Tammemäega.

Samuti oli rajal tugev segavõistkond Mariann Sulg - Karli Lambot ja segaveteranidest Viivi-Anne Soots - Heiti Hallikma, Merike Vanjuk-Neeme Loorits ning superveteranidest vanameistrid Arvo Kivikas - Juku Tasa. Kahjuks pole kõiki osalejaid võimalik praegu, kolm päeva hiljem tuvastada, sest niigi keeruliselt leitav olnud osalejate nimekiri on MMi kodulehelt kadunud (või ei leia seda üles). Kuid mis kõige hullem, pole ka tulemusi.

Pilt on võetud facebookist (ACE AR Team), kus vennad on uhiuue varustusega, sest lennupagas ei jõudnud meestele järele.

Juhtunud on korraldajate jaoks tõeline õudusunenägu. Nimelt pole olnud võimalik finišiarvutist kätte saada korralikke tulemuste faile, vaid Tarmo Klaaril, kelle softi kasutati, on õnnestunud suurte raskustega kokku panna üksikutest tükkidest ca 100 võistkonna tulemused, seda kõikide tiimiliikmete SI-andmeid arvestamata. Meie tipptiime nende andmete hulgas pole. Asi meenutab justkui Malaisia lennuki allatulistamise järel toimunud sündmuste uurimist, põhjuste analüüsi ja üksikute tükkide kokkukogumist ning selle järgi inimeste tuvastamist. Vajalikud failid on siiapoole liikunud väga aeglaselt, põhjuseks ehk olematu interneti- ja mobiililevi võistluspaigas, oskamatus, 9-tunnine ajavahe või ehk ka midagi muud.

Igal juhul on Tarmo jutu järgi seis selline, et vaja läheb SI-jaamade andmeid, mis aga tähendab nende jaamade maastikult äratoomist. Kui meil tehakse see töö tavaliselt ära veel samal päeval-öösel, siis USAs võib kuluda päevi (kui mitte nädal).

Seega on tulemus praegu selline, et MMi tulemusi lihtsalt pole. Tarmo loodud rogaini tarkvara on suurepäraselt toiminud paljudel võistlustel ja seda nii Soomes, Venemaal, Lätis kui Ukrainas. Riistvara (arvutid, SI-jaamad, osa SI-pulki) olid aga kokku kogutud USA-st. Seniks aga on võimalik vaadata võistluskaarti ja Eesti esitiimi GPS-träkki SIIT (kaardipilt üleval).

****************************************
Reedel osalesin Firmaspordi suvespartakiaadi orienteerumisvõistlusel Kolga luidetel Pärnumaal. Startisin kõikidest kõige esimesena ja pidin võtma 10 punkti 15-st. Rajavalik polnud keeruline ja punktidki üsna lihtsates kohtades. Samas aga ei leidnud ühte punkti tee ja jõe ristumiskohas. Otsisin seda igalt poolt ja vaatasin ka sisse tee-alusesse truupi - kuid ei midagi. Selle asemel pidin võtma ühe rõveda punkti jõesoodi saarelt, sumades kaks korda läbi kõrgete kallastega sügavast ojast. Hiljem selgus, et punkt oli olnud hoopis kõrvaltruubis... Legendi aga kaardil polnud. Igal juhul olin kiirem orienteerujatest Korrolist ja Överusest, kuid müstiliselt paremaid tulemusi saavutasid hoopis tundmatud nimed, ilmselt kõvad jooksjad.
Tulemused

****************************************

Reede õhtust pühapäeva hommikuni veetsin Särghaual geoloogide suvepäevadel, kus muuhulgas sai sõidetud 13km kanuuga ning tutvutud Tootsi turbamuuseumiga.

Tõsi, muuseum koosneb praegu rongisõidust turbaväljale ja tagasi, kuid omavalitsuste juhtidel on kindel soov rajada hiigelsuure briketitehase hoonesse korralik turbatööstuse muuseum, seikluspark, teatrilava ja mida iganes veel. Hoone on väärt säilitamist, kuid väljakutse sellele funktsiooni leidmiseks ränk.

Küsimus: Miks on hoonel nii palju aknaid?


****************************************

Pühapäeva pärastlõunal jõudsin Keilasse ja plaan oli teha üks pikem rahulik jooks. Ühendasin kasuliku meeldivaga ja saatsin  ca 30 km raudmehe triatloni tegevat Tõnu Hendriksoni tema viimasel alal ehk maratonijooksul. Keskus oli Keila lauluväljakul ja joosti KEKi aia tagant  Mudaaugu kergliiklusrajale ja tagasi. See oli huvitav vaatemäng, kus vastuliikuvad võistlejad ergutasid üksteist ja kannatasid vaikimisi oma kolgata teed.

Väga vinged mehed-naised, tuntumatest nägudest täispikal Raio Piiroja ja poolpikal Jürgen Ligi. Jürgen jooksis poolmaratoni 1.40-ga, mis oleks ka eraldi joostes olnud täiesti kobe aeg.

Ei tea, kas peaks ka kunagi poolpika triatloni ette võtma, täispikk on kindlasti liiast.
Tulemused

****************************************

Käisin ka Nurja teisipäevakul, Männiku polügoonil. Vahva maastik, tore ilm. Kuid kirjutan seepärast, et etapp 4-5 oli päris huvitavalt planeeritud. Kuidas jookseksid Sina?

Mina igatahes ujusin, kuid ajavõitu sellest ei saanud. Ei kaotanud ka.
SI-ajad

EMV sprint Rõuges

Täna tahtsin hästi joosta. SK Mercury poolt läbi viidud Tallinna MV teatesprint kolmapäeval Tabasalus oli tore võistlus, kuid läks aia taha. Jändasin kõvasti legendi lugemisega, kaotasin aega ja lõpu eel jooksin KP11-st mööda. Võistkond sai DQ, nagu viis võistkonda kuuest MN45/50 klassis.

EMV algus oli rabe, kaldusin miskipärast bensiinijaama??, kaotust vähemalt 10 sek. Püüdsin olla hoolikas ja hoida tempot all, kuid mõttetöö polnud sujuv. Siiski läks kõik kenasti, ehkki etapil 5-6 valisin lõunapoolse teevaliku, mis tundus lühem. Kaldusin natuke ära ja lageda peal oli pikk hein veel maha jooksmata. Kaotust Tiit Talile, kes läks põhja poolt, 37 sek. Ootamatu viga tuli etapil 12-13, kui sattusin maja taha, kuhu poleks küll kuidagi pidanud minema. Sealt tuli kadu ca 40 sek, sest kohe ei saanud aru, kus asun.

Aeg tuli 15:18, kuid sellel polnud tähtsust. Finišis sain teada, et KP4 oli vahele jäänud. Kiire pilk kaardile ja avastasin sealt täiesti märkamatuks jäänud KP!??

Seega oli EMV sellel aastal kolmas sprint, kus jätsin punkti vahele. Kuid see polnud veel kõik - ühel võtsin vale kaardi ja ühel ei saanudki startida, sest number ununes ette panemata.

Rein Küttim tuli juurde ja ütles, et psüühika on nõrk. Jalga justkui oleks, kuid närv pole valmis selle kiirusega jooksma. Tal oli vist õigus.

Kuid meeste eliidist võttis esimese sprindivõidu Timo Sild, tema enda hinnangu järgi tänu loodusmaastikule, pehmele pinnasele ja tõusudele.

Tulemused

Kolme tunni pärast öistele. See pole küll minu ala, kuid jookseme ikka. Öös on põnevust.

Jäätisemaitseline Koprakarikas

On juba tavaks saanud, et peale Koprakarika raja läbimist pakutakse värska vett ja jäätist. Mõnus, eriti siis, kui temperatuur ulatub 30 soojakraadini. Kui liiga palavaks läks, sai end veel järvevees jahutada, sh enne jooksu. Vesi oli kahekihiline, peal hästi soe, sügavamal külm, rauasisaldusest pruun ja libe.

Joosta polnud eriti raske, sest palavaga on organism juba harjunud. Jahedamas kliimas liiguks küll natuke agressiivsemalt, kuid sama teeksid ka vastased. Seega oli hea võrrelda nädal enne eestikaid jooksuvormi Tiit Tali ja Maido Kaljuriga.

1.päev

Rajameister Mihkel Järveoja pakkus esimesel päeval lihtsat jooksukat, sobivat rada Tallinna päevakulistele. Kiirus tõusis ja seetõttu ei jäänud ka vead tegemata. KP9 võtsin enne KP7-t ja etapp 9-10 läks igas mõttes aia taha. Esiteks ei näinud lihtsat teevalikut paremalt mööda teed, teiseks kaldusin suunast kõrvale ja ei saanud poolel maal, tee peale jõudes üldse aru, kus asun. Tee suund oli miskipärast väga vale. Lisaks tuli viga veel punktivõtuga. Kaardist ei saanud seal hästi aru, soo äratundmisega oli nii mõneski kohas raskusi. Kaotust tuli Tiidule tuli 2 min, kõik oli seega veel võimalik..

2.päev

Tavarada oli paljude teevalikutega huvitav võistlus. Mingit suuremat jama ei korraldanud, kuid mitmed teevalikud ebaõnnestusid ja koperdamisi tuli ka. Kõik vead karistati korralikult, Maidio Kaljurile, kes esimesel päeval ei jooksnud, tuli kaotust 5(!) minutit. See oli Maido jõudemonstratsioon, nii füüsiliselt kui tehniliselt, ka Tiit kaotas talle 2 minutiga.

Graafikult on näha, et kaotasin 2.päeval jooksukiirusega distantsi II pooles.

3. päev

Kombinatsioon esimesest ja teisest päevast, kus oli nii lihtsaid kui ebamääraseid punktikohti. Jooksuvõime testiks oli etapp 2-3, kus kaotasime mõlemad Maidoga Tiidule 36 sek.

Enda jooks oli jälle täitsa ok, ehkki esimese segase punktiga tuli üle minuti viga.  Jooksukiirus oli lõpuni ok, kuid natuke kehvem kui Tiidul. Kolme päeva kokkuvõttes kaotasin Tiidule korralikult, ca 8 minutit, kuid teise koha auhind erinevatest lihasaadustest oli väga maitsev. Eriliselt tahaks reklaamida Lihapagari marineeritud kanaliha fileed kondiga.

Tulemused

Väimela sprint

Laupäeva õhtul sai veel joosta OK Võru korraldatud Väimela sprindil, kus kaardi- ja rajameistriks oli Timo Sild, peakorraldajaks Sixten.
Võrokad pakkusid samuti väga toreda võistluse, auhindadeks arbuusid.

Rada oli lihtne, kuid kiiruse kasvades juhtus nii mõndagi. Tegin  KP6-ga möödajooksu ja läks parajalt aega, et asukohast aru saada. Maido sai KP5-s kokku minut varem startinud M65 klassi mehe Tiit Tatteriga, misjärel mõlemad kihutasid KP6-st mööda, otse KP7-sse.
Ise nägin Tiitu peale KP10 ja arvasin, et saan ta üsna pea kätte. Kuid eksisin rängalt. Vana kihutas koos Maidoga ja isegi pikkadel etappidel 12-13 ja 17-18 ei õnnestunud mul Tiidust kiirem olla. See oli vana mehe võimas jõudemonstratsioon M50 klassi poisikestele.
Meie klubisse tuli sellel õhtul 3 arbuusi - Atsilt, Marjelt ja minult.

Tulemused